Pallet tables // Diivanilaud

Kõigepealt tuleb hankida kaubaalus. Olen kuulnud, et aluseid jääb tihti ehitustel või poodidel üle.  Aga mulle naeratas juhus, kord luusisin raudtee ääres ja leidsin ühe põõsa alt heas seisukorras ja sobiliku aluse.

Kodus harjasin tulevase sisustuseelemendi betooni jääkidest ja muust kraamist puhtaks. Siis tõmbasin pealmistest lauad ära, et saaks ilusasti sirgelt tagasi laduda. Aga äärmised lauad olid nii kõvasti kinni, et neid tervena kätte poleks saanud. Jätsin nad siis alles ja kombineerisin teisest alusest laudu lisaks võttes lauaplaadi. Hõõrusin selle lihvketta ja liivapaberiga enam-vähem siledaks. Väga siledaks ei teinud ka, sest tahtsingi sellist veidike robustsemat mööblitükki. Et oleks nagu ökom. Eks siledus ole igaühe eelistuste küsimus. Nagu ka see kas laud pärast õli, laki või värviga katta.

Kuna alumise külje jaoks enam laudu polnud, siis tegin selle miskisest riidekapi riiulist. Ja nii sain ajakirjade jaoks riiuli. Sinna võib mõne paraja sahtli ka sisse torgata, siis on asjad käepärast võtta, aga silma alt ära.

Pikka aega ei suutnud kuidagi otsustada kui kõrge laud peaks olema. Lõpuks, kui leidsin hüljatud-unustatud tõukeratta, millelt sain kaks ratast lauale alla panna, siis nende suurus otsustaski asja. Ettepoole kruvisin stabiilsed jalad. Ja nii saigi üks peenelt jämedakoeline mööbliese valmis. Kuna rattad on all, siis saab lauda veeretada sinna kuhu tarvis – hommikul voodi juurde, lõunaks verandale, õhtuks teleka ette.